Comment

Kapten Kaur keerab laeva kreeni!

Mulle meeldivad varahommikud. Täna, reedel, külvab tõusev päike Marina di Roccella sadama üle uue värske energiaga. Äratab juba miljardeid aastaid pöörleva maamuna, pimedusest valguse poole keeravat pinda. Sellistel hommikutel tunnen, et mitte ainult minu luust ja lihast keha pole puhanud vaid ürgset rahu ja otsustavat pealehakkamist on täis kõik. Rahulikult loksuv merevesi, millel esimesed kiired mängelevad. Kergelt õõtsuvad sadamasillad, sildumisotsad, mis lõtvudes puudutavad veepinda ja tagasi pingule tõmbudes veepinnale kukkuvad piisad. Sadamakai, kivid, hooned, kõnniteed. Kõik on vaikuses ja valmis startima uueks toimekaks päevaks. Siis ärkavad laevad ja siis meremehed. Nii ka meie. Naudime selles idüllis kohvi ja munaomletti. Ja nii uus päev algabki. Podisev mootor annab märku, et aeg on otsad lahti päästa. Kapten Kaur liigseid sõnu ei kasuta, meeskond oskab lugeda tema kavatsusi nendetagi. Enne suurele merele minekut paneme tangi diislit täis. Kütuse hind oli siin juba 1.6 euri mis on pea 70 senti kallim, kui eelmises sadamas. Puhub maatuul - hommikubriis, mis kohati on rohkem kui 10 m/s. Paremal halsil, lahedas tihttuules, vööriga madalaid laineid lõigates, saavutame hetkeks kiiruse 10 sõlme. Laev on kreenis ja meeskond õnnetipul.

Meeleolu tõstab tavapärasemast kõrgemaks ka teadmine, et see on minu viimane päev kangelasteks saanud meremehi koolitada. Juba homme ja edaspidi peavad nad täisvastutuse enda õlgadele võtma ja kõigega igas olukorras ise hakkama saama. Mul on anda neile veel viimased oskused ja kogemused. Kuidas võimalikult ohutult halssida? Taganttuule- ja lainega sõitmisel kaasnevad ohud. Sellistes oludes roolides peab olema eriti tähelepanelik, valvas, osav ja kiire. Palun purjed peale tõmmata ja kaldale lähemale loovida, et siis hiljem saaksime jälle tagasi, halssimise ja roolimise harjutamiseks, alla tuult keerata.

Mehed on nüüd valvel nagu adrenaliini täis rünnakuks valmistuvad tiigrid. Targalt ja rahulikult keerab Veljo laeva ahtri üle tuule ja Kaur toimetab kribinal krabinal kõigi otste ja sootidega. Kerge põmm ja poom ongi üle viidud. Nüüd vasakul halsil sõites analüüsime tehtu korra veel läbi. Mehed vahetavad positsioonid ja teeme sama manöövri tagasi. Keerame tagasi kursile, mis viib meid Sitsiilia suunas, Messina kanalisse ja samanimelisse linna.

Itaalia mägise ranniku lähedal saame kogeda kuidas tuul hetkega ära kaob ja siis tunnike hiljem järsult uuest suunast hakkab puhuma. Rahuliku aega ja siledat vett kasutame ära lõuna valmistamiseks. Hommikul marinaadi pandud, itaalia mägede vahelt ise korjatud rosmariiniga tugevalt maitsestatud liha küpseb ahjus jälle maitsemeeli hellitavalt hõrguks. Lisaks eestimaiselt kodune keedukartul, jahukaste ja värske salat päikest täis aromaatsete tomatitega.

Väina jõudes kinnitab 3 sõlmele langenud kiirus tugevat vastuhoovust. Messina kanal on tuntud oma tugevate tuulte ja hoovuste poolest. Siin sõites tuleb kasuks teadmine kuidas väga sügavas, kohati üle 1000 m. järskude kallastega väinas veed liiguvad. Kui keskel liigub veemass lõuna suunas, siis kallaste lähedal põhja suunas ning vastupidi.

Keerame kursi nii, et liigume meie kiirust pärsivast merejõest pärihoovusesse. Hiljem, Sitsiilia rannikul hoiame tagasi kalda alla. Selleks ajaks oli veemass oma suunda muutnud. Mootori pöörded muutmata saime Itaalia rannikul olnud 3 sõlmest 6 ja hiljem isegi 7-8 sõlme.

Hakkab hämarduma. Tiheda liiklusega kaubateel on abiks AIS aga ega see iga laeva eest ei hoiata. Öösel on linna tulede taustal teisi laevu silmaga väga raske eristada. Seepärast on mitu silmapaari pidevalt seiramas vett ja rannikut. Just hämaras soovitan sellistes oludes kasutada ka binoklit.

Ööpimeduses paari sektortule järgi orienteerudes leiab Kaur kenasti ülesse Messina jahisadama kitsa sissesõidu. Sildub koos Veljo ja vastu tulnud üliaktiivse sadamamadruse abiga nagu vana proff. See viimane mees muidugi rohkem segab otste sidumist kui et aitab. Sahmib nendega edasi tagasi. Ma olen meestele sellistest tüüpolukordadest juba ammu palju jutustanud. Ikka kipuvad nad käskima: "VISKA, VISKA!" Nii ka meile vastu tulnud kohalik kunn, upitab end silla äärel kärsitult laeva poole ja paaniliselt viibates, et ma selle ahtri otsa temani lennutaks aga ei. Seda ei tohi teha ja see ei kuulu hea ja osava sildumise juurde. Ma tean, Kaur on piisavalt kogenud, laseb laeva poordi lähemale, nii et Veljo saab mugavalt koos vööriotsaga sillale astuda ja mina ulatan ahtriotsa käest kätte anda. Kartuses, et kogu kehast välja sirutatud kätega mehike kaotab tasakaalu, siiski viskan meetirke enne nõutud otsa. 
Olemegi Messinas, Sitsiiilias.

Väikelaevajuhi kursused
www.puri24.ee

Laevarent üle maailma
www.saulsailing.ee

Add a comment

Email again: